Mida ma võiksin teada, et kaitsta ennast EMAKAKAELAVÄHI ja teiste HPV poolt põhjustatud haiguste eest?
| Mida on vaja teada inimese papilloomiviirusest (Human Papillomavirus, HPV) Mis on HPV? HPV (inimese papilloomiviirus) on levinud viirus, millega nakatuvad nii mehed kui naised. Enamus HPV alatüüpidest on ohutud, ei põhjusta haigusnähte ja taanduvad iseeneslikult. Ligikaudu 30 HPV alatüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Mõned on kõrge riski tüübid ja võivad põhjustada |  |
emakakaelavähki või emakakaela epiteelrakkude muutusi, millest mõnel juhul tekib kasvaja. Teised on madala riski tüübid, mis võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi, mis ei arene vähkkasvajaks.
Kes nakatuvad suguelundite HPVga?
Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Kuna paljudel viirusega nakatunud inimestel haigusnähud või kaebused puuduvad, kannavad nad viirust edasi ise seda teadmata. Peaaegu pooled emakakaelavähi diagnoosiga naistest on vanuses 35 – 55 aastat. Enamus naisi ei aima, et tõenäoliselt nakatusid nad kõrge riskiga HPV alatüübiga teismelisena või 20ndates eluaastates.
Kuidas HPVd diagnoositakse?
Kuna HPV ei pruugi põhjustada nähtavaid muutusi ega haigusnähte, siis enamasti ei olda oma nakatumisest teadlik. Enamusel naistest diagnoositakse HPV nakkus Pap-testiga. Pap-test tehakse günekoloogilise läbivaatuse käigus ja selle abil avastatakse emakakaela epiteelrakkude muutused enne nende vähieelsesse seisundisse jõudmist või vähkkasvajaks arenemist.
Paljud emakakaela vähieelsed muutused (muutused, mis võivad areneda kasvajaks) on põhjustatud HPVst ja on varase avastamise korral edukalt ravitavad. Seepärast ongi õigeaegne diagnoosimine oluline.
Mis juhtub pärast HPVga nakatumist?
Enamusel inimestest on immuunsüsteem piisavalt tugev, et nakkusest võitu saada. Kui viirus ei taandu iseenesest, võivad mõned HPV alatüübid põhjustada kondüloome. Teised alatüübid võivad põhjustada emakakaela epiteelrakkude muutusi, mis võivad põhjustada vähieelseid
seisundeid või mõne aja möödudes isegi emakakaelavähiks areneda.
Millal vaktsineerida HPV vastu?
Soovitatav on vaktsineerida enne suguelu alustamist või nakatumist HPVga, et immuunsus jõuaks välja kujuneda enne võimalikku kokkupuudet papilloomiviirusega.
Vaktsineerimise efektiivsus on tõestatud 9-15 aastastel lastel ja noorukitel ning 16-26 aastastel naistel. Samas on käimas uuringud ka vanemate naiste vaktsineerimiseks. Varem läbipõetud HPV infektsioon ei anna eluaegset immuunsust. Mõlemad vaktsiinid koosnevad kolmest doosist, st et tekiks immuunsus, on vajalik teha 3 süstet.
Kas vaktsineerimise järgselt võib haigestuda emakakaelavähki?
Vaktsineerimine ei tähenda, et naine oleks kaitstud 100 % emakakaelavähi eest. Vaktsiin kaitseb nende HPV tüüpide eest, mis põhjustavad 70 % emakakaelavähkidest (HPV 16 ja 18) ja 90% kondüloomidest (HPV 6 ja 11). Kuid on veel teisi HPV kõrge riski tüvesid, mille vastu kaitse puudub ja mis võivad põhjustada haiguse. Seega, vaatamata vaktsineerimisele on ikkagi vajalik igaaastane günekoloogiline kontroll koos Pap-testiga.
Me teame, et sul on alati kiire aga kas ka liiga kiire, et vaktsineerida ennast emakakaelavähi vastu?
Registreeri juba täna Vitaclinikas : Tartu mnt 16, Tallinn
Tel. 669 08 09
