- Nahahaiguste ravi
- Sünnimärkide ja pigmentmooduste diagnostika
Nahahaiguste ja pigmentmoodustiste nüüdisaegne diagnoosimine ja ravi
Nahaprobleemid võib jagada esteetilisteks ja patoloogilisteks, kuid muret oma naha tervise pärast ei tasu kunagi liigseks pidada. Ka väiksemast nahaprobleemist võib profülaktika puudumisel kujuneda nahakahjustus, mille lõplik väljaravimine kujuneb hiljem oluliselt pikaajalisemaks, kulukamaks ning raskemal juhul isegi võimatuks. Seega tasub arsti poole pöörduda juba esimese haigusnähu ilmnemise või kahtluse korral.
Vitaclinikas kasutatav tehnoloogia võimaldab diagnoosida nahahaigusi ja pahaloomulisi pigmentmoodustisi ülima täpsusega, tänu millele saab määrata ka õige ning tulemusliku ravi. Eraldi vääriks siinkohal tutvustamist unikaalne mikroskoop MoleMax II.
MoleMax II on moodne diagnostiline süsteem, mis ühendab endas kaasaegse kvaliteediga optilist epiluminestsentsmikroskoopi ja tänapäevast arvutitehnoloogiat. Digitaalne epiluminestsentsmikroskoop (DELM) võimaldab mitte ainult nahapinna, vaid ka sügavamate nahakihtide vaatlust. Uuritav piirkond ulatub kuni pärisnaha kapillaarkihi pigmenteeritud struktuurideni. Metoodika on välja töötatud Viini ülikooli dermatoloogia kliinikus, eesmärgiga parandada pigmenteeritud lööbeelementide diagnoosimist.
Umbes 1/3 pahaloomulistest pigmentkasvajatest ehk melanoomidest areneb pigmentsünnimärkidest. Melanoom võib tekkida aga ka muutusteta nahal ja meenutada pigmentsünnimärki. Epiluminestsentsmikroskoobi abil on võimalik hinnata lööbeelemendi morfoloogilisi iseärasusi, värve ja struktuurielemente, mille alusel määratakse pahaloomulisuse potentsiaal.
Eriti keeruliste juhtumite korral on võimalik Dermanet-programmi vahendusel konsulteerida teiste ekspertidega. Arvutiprogramm võimaldab ebatüüpiliste pigmentsünnimärkide jälgimist ka pikemate ajavahemike järel ja nii on võimalik vähendada melanoomi kahtlusel tehtavaid mittevajalikke operatsioone.
Melanoom on kogu maailmas üks kiiremini sagenev pahaloomuline kasvaja. Haigete keskmine vanus on 50 eluaastat, kuid melanoomi esineb ka noortel inimestel. Melanoomiriski tõstavad hele päikesetundlik nahk, pigmentsünnimärkide arv üle 50 ning melanoomi esinemine lähisugulastel.
Väga tähtis on avastada melanoom varases arengustaadiumis, kus prognoos tervistumisele on parim ja operatsiooni ulatus väike.
Tõhus vahend soolatüügaste vastu ACETOCAUSTIN
Meie dermatoloogid on Ene Mäestu ja Mare Aarne
Dermatoloog Mare Aarne soovitab:
Melanoomid on naha pahaloomulisemaid kasvajaid, mis levivad mööda organismi laiali nii lümfi kui ka verega. Euroopa maades haigestuvad melanoomi rohkem valge rassi esindajad ja haigestumus on 4 –14 sajatuhande elaniku kohta.
Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 – 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 – 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 – 17,7 % kogu keha massist.
Nahahaigused ja konservatiivne kosmetoloogia on mõnes mõttes nagu pea ja müts, kus üks ilma teiseta hakkama ei saa! Seepärast on nahahaiguste arsti ja kosmeetiku omavaheline koostöö väga oluline!
VALGUS on üks osa elektromagneetilisest spektrist. Fotobioloogilist mõju sellest spektrist omavad ultravioletsed ja nähtava valguse kiired. Päikese spektri energiast moodustavad UV kiired 10%, nähtava valguse kiired 50% ja infrapunased kiired 40%.
Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Paljud neist arenevad varases elueas, näit. kaltsifitseerunud epitelioomid, paljud hilisemas elueas, näit. seborroilise keratoosi kolded.
Termini all “sissekasvanud küüs” mõeldakse küüneplaadi sissekasvamist külgmisesse küünavakku ja sellele järgnevat põletikku. Küünevallile tekivad valulikud lõhed ja korduma hakkavad infektsioonid. Bakteriaalse infektsiooni korral tekib paikne põletik ja väga sageli areneb granulatsioonkude.
Sügeliste lest (Sarcoptes scabiei) pn hemisfääriline ehk poolkerakujuline ja omab 4 jalga. Emaslest on 0,3-0,4 mm pikk, isaslest on poole väiksem. Sigimiseas olev emaslest uuristab naha sarvkesta sügeliskäigud, millede lõpus asub ka ise. Emaslest muneb 2-3 muna päevas mitme nädala jooksul ja sureb seejärel. Munadest suguküpse lesta arenguni kulub u. 3 nädalat.
Akne on rasunäärmete krooniline põletikuline haigus, mille korral tekivad nahale kas komedoonid (“mustad või valged pead”), põletikulised paapulid, mädavillikesed või sõlmekesed. Sageli jäävad sõlmekestest järele armid. Aknet esineb igas elueas, sagedamini kohtab seda puberteediealiste hulgas.
On erineva tõsidusega eksematoosne protsess, mis esineb peamiselt peanahal, näol, liigeste painutuspindadel ja ülemisel kehaosal. Täpset tekkepõhjust ei teata, kuid viimasel ajal arvatakse selleks olevat pärmiseen (Pityrosporum ovale), immuunsüsteemi nõrkus, möningad infektsioonid, mis tekivad ravimite kasutamise järgselt ning meessuguhormoonid (androgeenid), mis stimuleerivad rasunäärmete tööd.
Neerupealiste kahjustuse korral tekib rida haiguslikke muutuseid, mis võivad viia südame/vereringe süsteemi puudulikkusele, luude hõrenemisele, lihastoonuse langusele, psüühika häiretele, maohaavandite tekkele, trombi ohule jne.




