VARIKOOSID ON ERINEVAID
"Kirurgia on kunst ja seepärast nõuab see eelkõige loomingulisust ega lepi šabloonidega".
V. V. Veressajev (1867–1945)
Paljud on varikoosiga kokku puutunud mitte ainult tuttavate juttude, vaid iseenda kibedate kogemuste põhjal. See haigus on muutunud tänapäeva ühiskonna valupunktiks. Statistika andmetel kannatab varikoosi all kuni 30% kogu maailma täiskasvanud naistest ja 10–15% meestest, sellest ka meie teravdatud tähelepanu sellele probleemile. Nimetatud haiguse mitmetahulisus on sageli põhjustanud diagnostilisi ja ravivigu, mis on mitmetel juhtudel patsiendi kaebusi nende leevendamise asemel hoopis süvendanud. Paljud inimesed on oma sugulaste ja tuttavate ebaõnnestunud varikoosiravi põhjal dilemma ees, kas oma murega üldse tohtrite poole pöörduda, ning kui pöörduda, siis kuhu ja kelle poole. Massiteabevahendid on tulvil varikoosiravi pakkuvate erakliinikute nimesid ja pakutavate teenuste reklaame. Kahjuks ei ole kaugeltki kõigis neis kliinikutes laiaulatuslikke diagnostika- ja ravivõimalusi, mis lubaksid välja selgitada konkreetse patsiendi varikoosi individuaalsed iseärasused ning valida neile vastav optimaalne ravivariant. Praegu peetakse varikoosidiagnostika „kuldstandardiks“ värvilist dupleks-angioskaneerimist, mida tehakse ultraheliaparaadiga. Tänapäeva skannerid võimaldavad näha varikoosihaiguse tekkepõhjuseks olevaid veeniklappide rikkeid ja patoloogilisi veenireflukse reaalajas. Kui kirurg-fleboloog valdab värvilise dupleks-angioskaneerimise tehnikat, saab ta enne ükskõik missuguste ravivõtete kasutamist selge ülevaate konkreetse patsiendi varikoosi eripärast, vajaduse korral aga ka ebaõnnestunud operatsiooni või ravi põhjustest. Olles ise läbi viinud üle 2000 jalgade angioskaneerimise protseduuri, on mul sageli olnud juhtumeid, mil just õigeaegne skaneerimine on võimaldanud ennetada saatuslike vigade tegemist. Toon siinkohal mõned näited. Mõned aastad tagasi pöördus minu poole noor naine, kelle ühel jalal oli veidi laienenud nahaalune põhiveen. Patsient oli lugenud Internetist varikoosiravi tänapäevastest võimalustest ja soovis, et me kõrvaldaksime nähtava veeni skleroteraapia abil (spetsiaalse preparaadi Sclerosandi viimine veeni, mille tulemuseks on veeniseinte kokkukleepumine ja veeni kadumine). Ent varem tehtud uuring näitas, et patsiendil puudub pindmine reieveen ja kogu veri pääseb sellesse jalga just seda, veidi laienenud veeni mööda. Skleroteraapia läbiviimine oleks tekitanud äärmiselt tõsiseid ja ettenägematute tagajärgedega vereringehäireid. Soovitasime patsiendile tungivalt mitte võtta selle veeni suhtes ette mingisuguseid protseduure, vaid piirduda spetsiaalsete tugisukkade kandmise ja fleboprotektorite manustamisega. Teisel juhul pöördus meie poole patsient, kellel oli varem opereeritud varikoosi ja reiesonga. Reiesonga kõrvaldamine ja sellele järgneva songavärati plastika tagajärjel oli reieveen tõmmatud nahapinna lähedale ning asus nahapinnast 4–5 mm kaugusel. Selles kohas varikoosiretsidiivi likvideerimiseks standardse operatsiooniskeemi alusel tehtud lõige oleks võinud vigastada reie põhiveeni. Eelneva angioskaneerimise käigus saadud teave võimaldas meil õigesti määrata lõike kohta ja vältida saatusliku vea tegemist. Ei ole üllatav, et Euroopa riikides ja teistes arenenud maades kasutatakse värvilist dupleks-angioskaneerimist, et saada ülevaade veenisüsteemi arhitektoonikast juba enne ükskõik missugust sekkumist. Varikoosiravi sõltub ka ühe või teise kliiniku varustatusest. Kõige sagedamini kasutatakse selliseid meetodeid nagu flebektoomia (traditsiooniline lõigetega operatsioon ), endovaskulaarne laserkoagulatsioon (kaasaegsem ravivariant, mis seisneb veeni punkteerimises ja spetsiaalse laser-valgusjuhtme viimises veeni, millele järgneb veeniseinte keevitamine ja kinnikleepimine), skletroteraapia, miniflebektoomia (laienenud veenid eemaldatakse 2–3 mm tagant naha sisse tehtud augukeste kaudu; see meetod ei nõua õmbluste tegemist ega jäta arme). Kui kliinikus on kõik need võimalused olemas, on kirurgil võimalik valida igale patsiendile täpsest diagnostikast lähtuvalt optimaalne ravivariant, mitte aga võtta kasutusele standardseid metoodikaid, mis ei pruugi igal konkreetsel juhul sobida. Kokkuvõttes soovin veel kord rõhutada, et varikoosi kirurgiline ravi nõuab loomingulist lähenemist ja šabloonide kasutamine ei sobi siia.
Kirurg-fleboloog Vladimir Voskanjan Vitaclinika, Tartu mnt 16, Tallinn, tel 669 0806
